BETTER Life raamistik sotsiaalselt kaasatud teadustööks
Sotsiaalselt kaasatud teadustöö (SER) raamistik, mille on välja töötanud BETTER Life’i konsortsium, pakub mitme sidusrühma vaatenurka, et toetada asutusi, teadlasi ja teisi osapooli SER-i arendamisel. Raamistik toob esile peamised mõõtmed, nagu institutsionaalsed tingimused, sidusrühmade kaasamine ning SER-i teaduslik, sotsiaalne ja majanduslik mõju. See võimaldab asutustel hinnata oma võimekust, teadlastel mõista olemasolevat tuge ja kaasamisvõimalusi ning sidusrühmadel näha SER-i kaudu loodavat laiemat väärtust.
Raamistiku mõõtmed ja elemendid
Raamistik on jaotatud neljaks osaks mis esindavad teadusasutuses SER-i kujundavaid põhielemente ning nende alamelemente, mida saab rakendada praktilises tegevuses.
Institutsionaalne keskkond
See mõõde keskendub olemasolevale institutsionaalsele võimekusele SER-i toetamiseks ja edendamiseks. See näitab, millised ressursid on kättesaadavad ning milliseid kogemusi organisatsioonid on kogunud koostöös väliste sidusrühmadega. Mõõde on kasulik organisatsioonidele oma võimekuse hindamiseks ning teadlastele ülevaate saamiseks elementidest, mida nad saavad asutusest kasutada.
Alammõõtmed on järgmised:
Toetusstruktuurid – viitab organisatsiooniliste struktuuride olemasolule, nagu rahastus, poliitikaraamistikud, tööriistad ja administratiivne tugi, mis võimaldavad ja soodustavad SER-i.
Teadusvõimekus – rõhutab vajadust, et teadlastel oleks SER-is osalemiseks vajalikud oskused ja pädevus, sh võimalused osaleda nii institutsionaalses kui ka isiklikus võimekuse suurendamises.
Kontekstiteadmus – rõhutab varasemate kogemuste süstematiseerimist, olemasolevate mõjude tundmist, teadmisi piirkondlikest väljakutsetest ning teguritest, mis kujundavad ja määravad teaduslike sekkumiste sisu.
Sidusrühmade kaasamine
See mõõde keskendub sidusrühmade (akadeemia, tööstus/ettevõtted, valitsus ja kodanikuühiskonna organisatsioonid) kaasamisele ja osalemisele SER-i protsessis.
Alammõõtmed on järgmised:
Kodanikukaasamine – viitab kodanike ja kogukondade aktiivsele osalemisele SER-i protsessides, sealhulgas uurimisküsimuste ja -meetodite kaasloomesse, andmete kogumisse ning teadmiste ja kogemuste jagamisse.
Võrgustike loomine ja koostöö – rõhutab küpsete võrgustike ja koostöösuhete loomise ja hoidmise olulisust sidusrühmade vahel, sh teadlaste, kogukonnagruppide, poliitikakujundajate ja teiste osapoolte vahel. Need võrgustikud võivad olla loodud asutuse, teaduskonna või osakonna tasandil.
Võimu jagamine – rõhutab vajadust jagada võimu sidusrühmade vahel, sealhulgas ressursside ja otsustusõiguse õiglast jaotamist ning eri vaatenurkade ja panuste tunnustamist.
Asjakohasus
See mõõde keskendub kvaliteedi ja asjakohasuse tagamisele, et SER vastaks konkreetse ökosüsteemi vajadustele.
Alammõõtmed on järgmised:
Kontekstuaalne asjakohasus – keskendub sellele, et teadustöö oleks sidusrühmade jaoks oluline ja tähenduslik, käsitledes konkreetseid probleeme ja väljakutseid, millega kogukond või ühiskond silmitsi seisab.
Teaduslik asjakohasus – viitab vajadusele, et SER oleks teaduslikult range, kasutades sobivaid uurimismeetodeid ja andmeanalüüsi tehnikaid.
Kvaliteeditagamise meetmed – rõhutab kvaliteedi tagamise vajalikkust kogu teadusprotsessi vältel, sh eetilisi kaalutlusi, andmehaldust ja sidusrühmade tagasisidet.
Mõjud
See mõõde keskendub SER-i tulemustele ja mõjudele nii teaduslike ja praktiliste saavutuste kui ka ökosüsteemi mõjutegurite osas.
Alammõõtmed on järgmised:
- Instrumentaalsed hüved – See alammõõde viitab SER-i loodud käegakatsutavatele väljunditele ja hüvedele, nagu parem tervis, haridus või majanduslikud tulemused.
- Kontseptuaalsed tulemused – See alammõõde viitab uutele arusaamadele, andmekogudele, kontseptuaalsetele raamistikutele jms, mida SER loob, aidates kaasa uute teooriate, ideede ja teadmiste arengule.
- Tugevdatud ökosüsteemi võimekus – See alammõõde viitab sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste süsteemide ja protsesside võimekuse suurendamisele ja tugevdamisele, sealhulgas kogukonna arendamisele, poliitikakujundamisele, innovatsioonile ja usalduse kasvatamisele.
Raamistiku loogika on üles ehitatud tasandite kaupa, kus SER on põhikontseptsioon, mis on viidud rakendustasandile mõõtmete kaudu ning seejärel alammõõtmeteks. Viimane tasand võimaldab määrata näitajad ja/või standardid, mida saab edasi arendada ja rakendada projekti järgmises tööpaketis
Hüved, mida raamistik aitab kujundada
Sotsiaalselt kaasatud teadustöö raamistiku rakendamine BETTER Life DCoE-s on suunatud mitmesuguste hüvede edendamisele teadlastele, kõrgkoolidele ja ühiskonnale. Need SER-i kasusaajate rühmad on arvesse võetud raamistiku kujundamisel ning kajastuvad raamistiku mõõtmetes, mis võimaldavad selgelt eristada komponendid, mis on seotud institutsiooniga (mõõde 1), väliste sidusrühmadega (mõõde 2), teadlaste ja nende projektidega (mõõde 3) ning SER-i kaudu akadeemilises ja sotsiaalses sfääris loodud mõjudega ökosüsteemides. Konkreetseid hüvesid, mida raamistik püüab edendada, on järgmised:
Teadlastele
— Nende oskuste ja pädevuse suurendamine kogukonnaga suhestumises, koostöös ja kommunikatsioonis.
— Võimaluse pakkumine tegeleda kogukonna või ühiskonna ees seisvate konkreetsete probleemide ja väljakutsetega.
— Võimaluse andmine osaleda sisukas teadustöös, mis võib ühiskonnale märkimisväärset mõju avaldada.
— Võimaldamine luua sidemeid ja teha koostööd teiste sidusrühmadega, sealhulgas kogukonnarühmade, poliitikakujundajate ja teiste teadlastega.
Kõrgkoolidele
— Aitab luua sotsiaalselt kaasatud teadustöö (SER) üleilmset keskust, millel on rakendused eluteadustes.
— Kooskõlastub tipptaseme alustega ja rõhutab tugeva organisatsioonilise võimekuse, soodsate tingimuste loomise ning mõjude mõõtmise olulisust.
— Pakub terviklikku lähenemist SER-i juurutamiseks akadeemilistes tipptaseme keskustes.
— Võimaldab institutsioonil panustada sotsiaalsetesse, kultuurilistesse, majanduslikesse ja poliitilistesse kontekstidesse, milles teadustööd tehakse.
Ühiskonnale
— Võimaluse pakkumine osaleda teadustöös, mis käsitleb kogukonna ees seisvaid konkreetseid probleeme ja väljakutseid.
— Käegakatsutavate hüvede toomine ühiskonnale, näiteks parem tervis, haridus või majanduslikud tulemused.
— Teadmiste ja oskuste jagamise hõlbustamine teadlaste ja kogukondade vahel.
— Aitamine luua ja hoida võrgustikke ning koostööd sidusrühmade vahel, sealhulgas teadlased, kogukonnarühmad, poliitikakujundajad ja teised sidusrühmad.
— Võimujagamise soodustamine sidusrühmade vahel, sealhulgas ressursside jaotamine, otsuste tegemine ja/või erinevate vaatenurkade ja panuste tunnustamine.
SER kohta
Sotsiaalselt kaasatud teadustöö (SER) on üha enam pälvinud tähelepanu kui vahend teadmispõhise ühiskonna edendamiseks ja ühiskondlike vajaduste lahendamiseks eri teadusvaldkondades, sealhulgas eluteadustes. Kui kogukonnapõhine uurimistöö on seni olnud peamine viis kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhestumiseks, siis SER ulatub sellest kaugemale, hõlmates erinevaid praktikaid, lähenemisviise ja metoodikaid, mis kasutavad koostööpõhist suhtlust mitmesuguste ühiskondlike sidusrühmadega (akadeemiline sektor, tööstus ja ettevõtlus, valitsus ning kodanikuühiskond).