Mõttekoda

Eksperdid ja visiooniga mõtlejad, kes pakuvad BETTER Life projektile asjatundlikkust

Meiste

Mõttekoda

Mõttekoja sessioonid Eesti Maaülikoolis

Eesti Maaülikoolis toimusid hübriidvormis mõttekoja sessioonid, mille eesmärk oli soodustada koostööd, teadmiste vahetust ja arendada sotsiaalselt suunatud teadusuuringute (SER – Socially Engaged Research) mentorlusprogrammi. Aruteludesse olid kaasatud eri valdkondade teadlased, õppejõud ja organisatsioonide esindajad, keskendudes noorte teadlaste toetamisele ning ühiskondlikult olulise teaduse edendamisele.

1. sessioon – Mentorluse ja sotsiaalse teadustöö alused
Käsitleti Better Life projekti eesmärke ja SER-i rolli tänapäeva ühiskonnas. Tutvustati Eesti Maaülikoolis toimivat ettevõtlusmentorluse programmi ning arutleti, millised omadused on SER-i mentoril hädavajalikud: interdistsiplinaarsus, kogukonnaga suhtlemise oskus, eetiline teadustöö, motiveerimisvõime ja praktiline kogemus.

2. sessioon – Mentorlusraamistiku täpsustamine
Arutati eri osapoolte – doktorantide, magistrantide, järeldoktorite ja sidusrühmade – vajadusi. Toodi esile peamised mentorluse väljakutsed: sobimatute mentor–mentee paaride kujunemine, vähene koolitus, piiratud ajaressursid ja mõju hindamise keerukus. Rõhutati ka organisatsiooniliste muudatuste vajadust: tagada rahastus ja koordineeriv üksus, luua selged juhised ning pakkuda institutsionaalset tunnustust.

3. sessioon – Mentorlusprogrammi lõplik kujundamine
Arutelude tulemusel sõnastati järgmised soovitused:

  • kohandada mentorlus vastavalt teadlase karjääristaadiumile;

  • soodustada distsipliinidevahelist koostööd;

  • kaasata erinevaid sidusrühmi (akadeemia, tööstus, vabaühendused, riigiasutused);

  • pakkuda mentoritele regulaarseid koolitusi;

  • kehtestada selged ootused ja hindamisraamistik;

  • tagada kaasatus ja mitmekesisus;

  • tugevdada institutsionaalset tuge.


Aruanne mõttekoja sessioonidest

Eesti Maaülikoolis toimusid hübriidvormis kolm mõttekoja sessiooni, mille eesmärk oli soodustada koostööd, ideede vahetust ning arendada sotsiaalselt suunatud teadusuuringute (SER – Socially Engaged Research) mentorlusprogrammi. Aruteludes osalesid eri teadusasutuste, valdkondade ja organisatsioonide esindajad, et leida lahendusi noorte teadlaste toetamiseks ja ühiskonnale suunatud teadustöö edendamiseks.

Sessioon 1: Mentorluse ja sotsiaalse teadustöö alused (26.02.2024)
Esimeses sessioonis tutvustati Better Life projekti, arutleti mentorlusprogrammide rolli ja olemasolevate praktikate üle Eesti Maaülikoolis. Käsitleti SER-ile sobiva mentori peamisi omadusi: interdistsiplinaarsus, kogukonnaga suhtlemise ja praktilise töö kogemus, head kommunikatsioonioskused ning eetiline teadlikkus. Märgiti, et EMÜ-s toimivad mitteametlikud mentorlussuhted, kuid SER-i kontekstis vajavad need selgemat struktuuri ja süsteemsust.

Sessioon 2: Mentorlusraamistiku täpsustamine (28.03.2024)
Teises sessioonis analüüsiti mentorluse eripärasid eri sihtrühmade – magistrantide, doktorantide, järeldoktorite – ja sidusrühmade, sh akadeemiliste juhendajate, tööstuspartnerite, vabaühenduste ning riigiasutuste, vaates. Toodi välja peamised väljakutsed: ajapuudus, mentorite ebapiisav koolitus ja sobimatute mentor–mentee paaride kujunemine. Organisatsioonilisel tasandil rõhutati vajadust rahastuse, koordineerimise, poliitikamuudatuste ja institutsionaalse tunnustuse järele.

Sessioon 3: Mentorlusprogrammi lõplik kujundamine (22.04.2024)
Kolmandas sessioonis keskenduti programmi kohandamisele noorte teadlaste vajadustele eluteadustes. Osalejad tegid järgmised ettepanekud:

  • kohandada mentorlus vastavalt teadlase karjääristaadiumile;

  • soodustada interdistsiplinaarset koostööd;

  • kaasata sidusrühmi erinevatest sektoritest;

  • pakkuda mentoritele regulaarseid koolitusi;

  • määratleda selged eesmärgid ja rollid;

  • luua mõju hindamiseks läbipaistev raamistik;

  • tagada kaasavus ja mitmekesisus;

  • tugevdada institutsionaalset tuge ja tunnustust.

Kokkuvõte
Mõttekoja sessioonid pakkusid sisukat ja mitmekülgset sisendit SER-ile suunatud mentorlusprogrammi arendamiseks. Osalejad rõhutasid, et noortele teadlastele tuleb pakkuda tuge, praktilisi kogemusi ja koostöövõimalusi, mis võimaldavad neil tõhusalt panustada ühiskonnale olulisse teadustöösse. Aruteludes sõnastatud ettepanekud loovad tugeva aluse eduka ja jätkusuutliku mentorlusprogrammi väljatöötamiseks ning rakendamiseks.

Our thought leaders

Members